Ventilatsiooni puhastamine ja selle vajalikkus
Ventilatsiooni eesmärgiks on tagada hoones tervislik ja mõnus siseõhk. Mitmed erialased uurimused näitavad, et inimesed veedavad 70-90% ajast siseruumides. Seetõttu on siseõhu puhtusel märkimisväärne mõju inimese tervisele ja heaolule.
Halbadest õhutingimustest põhjustatud tervisehäired hakkavad kujunema hiilivalt ja väljenduvad ebamääraste tunnustena. Põhiliste tunnustena esineb peavalu, väsimus, nina- ja silmade ärritust. „Ameerika Allergikute Ülikooli (ACAAI) uurimuste põhjal selgus, et 50% kõikidest haigustest on põhjustatud või võimendatud tänu halvale siseõhule.”
Iga päevaga suureneb selliste inimeste arv, kelle töötingimused määrab valdavalt hoone sisekliima. Milleks siis riskeerida nende inimeste tervisega. Inimene vajab päevas 15 kuupmeetrit õhku, ühes kuupmeetris ebakvaliteetses õhus võib sisalduda miljon kiudu ja sada tuhat viirust ja bakterit.
Ventilatsioonikanalite sisepind on arvutuste järgi ruumis umbes 10% põrandapinnast.
Kui toome võrdluseks põrandate puhastuse, mida teostatakse minimaalselt kord nädalas, siis ventilatsioonitoru, mille eesmärk on tuua meile ruumidesse elutähtsat värsket õhku, on paljudel juhtudel puhastamata kogu hoone kasutuseloleku aja.
40% siseõhu saastest pääseb ruumidesse ventilatsiooniseadmestiku kaudu. Sissetuleva õhu filtrid on kulukad ja seetõttu vahetatakse neid liiga harva. Tagajärjena pääseb puhastamata õhk filtri läbi sisse. Siseneva õhu kvaliteeti alandab ka seadme tootmise, transpordi, ladustamise ning montaaži käigus seadme sisepindadele kogunenud mustus, mis on väga heaks kasvukeskkonnaks mikroobidele. Paigaldamise ajal torudesse kogunev mustus on näiteks ehituseaegne tsemenditolm, metallipuru, jpm.
Puhastatavaist kanaleist võib leida ehitusjäätmeid, lindude väljaheiteid ning isegi korjuseid. Orgaaniliste jäätmetega saastunud ventilatsioonikanalid võivad olla mikrobioloogiliste ühendite pesaks, mis levivad ventilatsioonitorusid mööda ruumidesse.
Ventilatsiooniseadmetesse kogunevad ebapuhtused: orgaaniline mustus – bakterid, seened, viirused, putukad, taime osakesed jne. Ebaorgaaniline mustus – tsemenditolm, õlid, metallipuru, ebaorgaanilised kiud, rasvad, tõrv, lendtuhk, jpm.
Tervislikust seisukohast vaadatuna kahjustab hoone valdaja iga hoones viibiva isiku tervist otseselt puhastamata siseõhuga. Haigestumise korral on raske öelda teinekord, mis antud haiguse põhjustas, kuid paljudel juhtudel on haiguse tekitajaks just seesama puhastamata ventilatsioonisüsteem.
Büroohoonetes koguneb ventilatsioonikanalitesse mustust keskmiselt kuni 1g/m2 aastas, millest mitteorgaanilist ainet on u 80 %.Torustikesse kogunev mustus ja tolm on allergiliste inimeste suurimaks vaenlaseks, tehes mõningatel juhtudel, kus ventilatsioonisüsteemist tuleb ainult tolmust õhku, ruumis oleku isegi võimatuks.
Iga oma töökohal viibiv isik peaks siiski teadama tema õigusi ja nõudma hoone valdajalt puhast ja kvaliteetset siseõhku ning sellekohast tunnistust vastavalt teenuse pakkujalt. Hoone valdaja samas võiks aga rohkem arvestada hoones viibivate inimeste tervisega ning teostada ventilatsiooni süsteemide puhastust regulaarselt.
Puhta siseõhuga on ka meeleolu parem ja mõtlemine selgem, seega paranevad inimeste töötulemused ning vähenevad kohe kindlasti tervisekahjustuse riskid.
Hästi planeeritud ja teostatud ventilatsioonisüsteem on vaid üheks ehkki oluliseks siseõhu head kvaliteeti tagavaks teguriks, mida tuleb tingimata ka puhastada.
Ventilatsioonikanalite puhtust tuleb kontrollida ja vajadusel teostada ventilatsiooni puhastamine alati enne hoone kasutuselevõttu ja edaspidi vähemalt iga kolme aasta järel.
Torustike tuleks puhastada kahel põhjusel: sissepuhketorustiku tervise ja heaolu- ning väljatõmbetorustiku tuleohutuse seisukohalt. Kui hoone ruumis süttib tulekahju, võivad ventilatsiooniseadmed ja kanalid aidata kaasa tule ja suitsu levimisele, kiirendades sellega ka tulekahju edasi kandumist.
Ka ventilatsiooniseadmete endi rikked võivad põhjustada tulekahju.Kui ventilatsioonisüsteem töötab plahvatusohtlikus ruumis, võib õhukanalitesse koguneda liiga suures koguses plahvatusohtlikku ainet või tolmu, mis põhjustab plahvatuse. Kanali sisepinnale koguneb peaaegu alati mustust.
Eestis on alates 2004 aastast ventilatsiooni puhastamine kohustuslik!